Meenutades aprillikuud

 Praegu küll juba maikuu poole peal, kuid ajaloo huvides kirjutan siiski kõigepealt aprilli tegemistest.

Olen siin mõelnud, et igal asjal on oma põhjus, kuid kas tõesti on mu kodune maja ja aiapidamine nii käest ära, et mu tööleping lõppes koondamise tõttu just märtsikuu eelviimasel päeval. Just siis, kui aiatöödega juba alustada sai. Tegelikult oli palju vaba aega ka juba märtsis, kui tööl oli vaja olla vaid üks esmaspäev kuu algul, ülejäänu sain palga eest kodus istuda. Märtsis palju väljas siiski ei toimetanud, sest liiga külm oli ja maa ka külm ja märg. Märtsist veel nii palju, et tükk aega mõtlesin, et kas märtsikelluke tuleks ka ümber nimetada aprillikellukaks, kuid suutis siiski oma nime õigustada ja avas õied 31.märtsil 😄.

Aprill siis möödus vahelduva eduga nii toas kui õues vastavalt ilmale ja tingimustele.

Selle aasta aprilli märksõnadeks ehk suurimateks fotostaarideks osutusid pilla-palla krookused igal pool ja metsikud lõokannused, mida aasta aastalt aina erinevates värvides näha on.

Krookused on ilmselt kunagi ammu istutatud igasugu nimelisi, kuid nüüdseks on neid siin ja seal, nii peenras kui umbrohuväljakul ja murus jne. Aga põnev vaadata, et samas sarnased ja samas nii erinevaid neid on.

Teiseks uurimisobjektiks siis lõokannused. Pilte siiski palju ei ole, sest olen telefoniga pildistaja ja paraku praeguse telefoniga on praktiliselt võimatu õiged värve saada. Alles hiljem taipasin vana rondi võtta, mis palju õigemaid värve suudab jäädvustada. 

Niisiis, lõokannused... Etteruttavalt mainides, et kasvavad metsikult võsas, murus ja mõni ka juhuslikult peenras, näiteks punakaid olen lausa murust nokkinud välja ja ühte kohta kokku kogunud nn peenrasse.

Siin esimesel pildil oranžikas-punane, tegelik värv oligi pigem selline lõheroosa.

Lihtsalt keset muru nii punakad, valged (kerge lillaka servaga) kui ka tavalised lillad.

Ja võsa all sel aastal säherdune põnev värv, tavaliste sinakaslilladele lisaks pigem sellised roosakaslillad - ei tule meelde, kuidas võiks seda värvi nimetada.

Päris puhas valge ei ole, õiesuudme servad õrnlillad.

Siin see lõhekarva toon päris hästi tabatud.

Nojah, eks nüüd siis vaimustus esimeste kevadiste õite üle pisut vaibunud.

Aprilli esimese kümne päeva jooksul oli nii tubaseid kui õuepäevi, mõned taimed sai juba teise kohta istutatud nagu näiteks kevadmagunad ja osa flokse. Juba paar aastat plaanis olnud sirelivõsa korrastamine sai tehtud, okaspuualas said saagi ja kääre nii metsikuks kasvanud elupuud kui kadakad.

Teine kolmandik aprillist möödus ka üsnagi tegusalt. Jälle vastavalt ilmale, kas siis toas või õues. Toas tabas mind koristus ja ümbertegemise tuhin juba märtsis, kui ka mööbel kohalt liikus 😏. Tegemata jäi veel diivani madratsi vahetus, mis õiget aega ootas. Tegemist siis sedasorti lahtikäiva diivaniga, millel senine paks poroloonmadrats oli karvaste neljajalgsete poolt osaliselt ära söödud. Taastamiseks ostsin ehituspoest suure porolooni 1,25*2m, mille siis ise pooleks ja parajaks lõikasin ning uue madratsikoti õmblesin. Igaljuhul nüüd nagu uus ja täitsa tarvitatav - kass igal juhul juba magab seal vahel.

Aias ka igasugu õisi lisandus, valge näsiniin oli paksus õievahus hoolimata sellest, et sügisel puuga pähe sai otseses mõttes (loe eelmist Tormiblogi). Põõsas ise küll veidi nirakas, aga ellu jäid kõik, mis seal pihta said.

Võsa serval õitsesid pajud, sel aastal kuidagi suured ja silmahakkavad kollased urvatibud.

Lõpuks julgesin küsida ja sain teada, et pargialal aprillis õitsev põõsas võib olla kirss-kontpuu. Sel aastal tohutult palju õisi, varem märksa tagasihoidlikum olnud. Vilju ma küll tal märganud ei ole, eks sel aastal pean silma peal, äkki tulevad 👀. Pilt pole just parim, kuid seda haralist asja pisikeste õitega on päris keeruline üldse mõistlikult pildile saada.

Alustasin peenarde tänavakivist äärte eemaldamisega ( see veel ikka pooleli, sest muud asjad peale tulnud...). Ei meeldinud mulle see joonlauaga tõmmatud risttee, uut kujundust alles küll nuputan.

Siin pildil hea näide plastiku lagunemisest ehk siis mitte lagunemisest. Servakivide alla oli pandud tühjad mullakotid, mis siis umbes kümne aasta jooksul ei ole veel lagunemise märke ilmutanud - pese või puhtaks ja taaskasuta 😳.

Ja nii jõudis kätte ka ka aprilli viimane kolmandik ja korralik aprillinali ehk saabus jälle talv. Olen omaette naernud, et möödunud talve kõige ilusamad pildid on tehtud siis 23. aprillil. Lund oli ikka üksjagu, oma 15 cm, mul oli veel hirm, et kuidas ma järgmisel päeval linna saan oma suverehvidega...

Õnneks juba teisipäeval olid kraadid plussis ja lumi sulas kiirelt, järgmine päev teed olid kuivad, kuid metsa vahel ja õuel ikka jatkus seda lund, siiski paari päevaga oli jälle kevad tagasi.

Aprilli viimasel nädalavahetusel hakkasin ehitama kapitaalset kompostikasti. Siiani läks kõik umbrohuväljakule, eks nüüd vaatan, kas õnnestub ka mulda tekitada. Ilmselt võtab see vaid kolepalju aega, sest sellist kraami, mida komposti panna, tekib mul liiga vähe, peamiselt kartulikoored ning kohvipuru ja sedagi umbes vaid pangetäis kuus. Umbrohuga on nii ja naa, ei tahaks sinna komposti neid naadi, osja ja võilillejuurikaid panna, neid ikka nii kange eluvaim sees. Ja ka igasugu seemneid koos umbrohuga...Selliseid viisakaid puudealuseid mul pole, kus lehti riisuda, muru niites ka üldiselt ei kogu seda niidet, kuivab sinnasamma, kus on.

Ega see kasti ehitamine polnudki nii lihtne ehkki mitte keeruline, vaid aeganõudev. Sisuliselt 3 päeva ehitasin, esimene päev läks materjali ettevalmistamiseks, nimelt lammutasin vajalikku olemasolevatest kaubaalustest - nii kokkuhoid kui taaskasutus. Teine päev kulus laudade parajaks lõikamisele ja kasti küljepaneelide kokkupanemiseks/kruvimiseks. Ning kolmandal päeval töötlesin muldvärviga, et kestvust pikendada. Poolik värvipott oli pärit küll aastast 2015, aga täitsa toimis 😎. 

Kast ise on paneelidest, mis ühendatud aasade ja konksudega ehk siis lihtsalt lahtivõetav ilma tööriistu vajamata.

Jah, ja esmaspäeval ehk  29.aprillil näitas kraadiklaas meil maksimumtemperatuuriks +24 kraadi ja seda siis 6 päeva peale korralikku lumesadu. 

Ja nii saigi aprillikuu otsa.

Tormiblogi

 Seekord ei läinudki palju aega mööda, kui tekkis teema, millest kirjutada. Või siis pigem näidata 😉.

Nädalavahetuseks lubas koledat ilma, vihma ja tormi, seega erilisi õueplaane ei teinud. Laupäeva hommik ka just õue ei meelitanud, seega jällegi sai ette võetud tubaseid tegevusi. R tegi ühes toas elektritöid, kus osa vanu aegu näinud juhtmeid vajas välja vahetamist, mina tegelesin pisut õmblustöödega. Nii see päevake kulges, tuul muutus kogu aeg tugevamaks, õnneks vähemalt ei sadanud.

"Lõbus" hakkas kell 15,45, kui lahkus elekter. Sauna tegime tule lootuses ehk elekter ikka tagasi saunatamise ajaks. See lootus küll ei täitunud, seega sauna ei saanud (vett ju pole, kui elektrit ei ole...), kuid see-eest oli maja soojem.

Järgmine etteaste tuulepoiste poolt oli poole viie paiku, kui praktiliselt maja kõrval käis korralik raksakas. Meil sealpool mõned pisut viltused puud ja suunaga maja poole ning üks saar oligi juured maast lahti tõmmanud ja kiivas, toetus hetkel veel vildakamatele pärnadele. Ehmatus oli ikka suur, süda kloppis nii, et tahtis kurgust välja tulla ja aju püüdis meeleheitlikult midagi nuputada, kuidas asja lahendada. Aga ei olnudki vaja, järgmine rajuhoog tõmbas siis kogu pundi maha. Juhuslikult nägin ise aknast, kuidas see juhtus. Ja kohe saabus nö rahu, sest puude oksad jäid majast umbes meetri kaugusele, vaid terrassi katusele ulatusid mõned peenikesed oksad. Tormasin kohe õue ja muidugi oli vaja suursüdmus jäädvustada põhjalikult. Esimene pilt ukse juurest...

Välikemps on nüüd keset lagedat õue ja jäi täiesti puutumata. Puutumata jäi ka teisel pool asuv puukuur. Kannatada sai kasvuhoone - sellest pole nüüd enam küll suuremat järgi, ja pesuplatsi postid. Aga ma ei tea, kuidas tormijütsid tõesti oskasid perfektselt need kokku 5 puud maha võtta nii, et kõik vajalik jäi terveks, ennetähtaegselt said lammutustööd alguse vaid kasvuhoonega, mis nagunii likvideerimisele kuulub. Ja veel positiivne pool - järgmise aasta küttepuud on lausa kuuri kõrval hunnikus, ainult sae ja lõhu 😃.

 

Vaade teise korruse aknast.

Eile koristustöödega ei alustanud, sest esiteks tormas endiselt korralikult ja asi vajas nüüd nö seedimist. R saagis ära vaid need mõned mõned oksad, mis terassi katusele ulatusid ja seda kriipisid. Pealegi kartsime, et puud võivad suure tuulega veel liikuda ja ka vajuda, seepärast siis mõningad ennetustööd.

Hommikul tegin suurema ringi ja avastasin, et ka vana remmelgas oli otsustanud juured maast tõmmata Kusjuures oli see ka üks kaalutletud projekt, sest remmelgas ka viltune ning sisuliselt aja küsimus ja ammu mõeldud, et kuidas seda maha võtta. Ka need maja juures olevate puudega oli samad mõtted olnud. Asi jäänud peamiselt mõtteks, sest nii suuri puid ei ole lihtne niisama maha saagida ja tõstukiga ligisaamine oleks ka omaette ooper olnud kui üldse.

Võsas veelgi mõned murdunud puud.

Pildid nüüd siis tänastest tegemistest. Enamus päev saigi õues veedetud, ega toas nagunii midagi teha poleks olnud, elektrita olime pühapäeval kella 5ni, kokku 25 tundi. Tuul oli tugev, kuid mitte nii hull kui eile õhtul ja öösel ning õnneks jällegi ilma vihmata. Võiks peaaegu öelda, et ilus ilm 😀.

Kasvuhoone esikülg näeb välja nagu mõni metsaonnike 😅.

Tagumist külge pmst enam ei ole, üks puutüvi on kasvuhoones täpselt vahekäigus. Mõtlesin, et otsiks viimased tomatid üles ja tooks tuppa, kuid täna ma kasvuhoonesse sisse veel ei pääsenud.

Huvitav on see, et nii suurtel puudel juuri praktiliselt ei ole. Selle 4- harulise pärna mätas on maksimaalselt pool meetrit paks vaid ja saarel pole mätastki õieti.

Ja nii see täna jäi, eks tasapisi tuleb edasi toimetada. Vana remmelgas võib oodata, lamab seal, kus kedagi ega midagi ei sega, võib seal kasvõi kevadeni pikutada. Eks taimed said ka pisut kannatada, õnneks neil on omadus kevadel uuesti tärgata. Rohkem aega võtab vaid valgel näsiniinel ja teisel pool sai pihta üks aed-hortensia ning veel üks põõsas. Arvan, et nemadki taastuvad, kuid see võtab pisut rohkem aega.

Tegelikult sai täna meeletu töö ära tehtud. R saagis ja saagis, mina siis vedasin oksi minema ja korjasin juba valmis küttepuid kokku, läksid riita kuivama. Loodan, et hommikul ikka voodist püsti saan, seljast käivad sähvakad läbi, nii et käiku läksid nii valuvaigistid kui ka geelid. Õnneks sai täna end ikka korralikult puhtaks pesta, mõnulesin tükk aega kuuma duši all.